Auleria Wakudumo
Omupresidente Netumbo Nandi-Ndaitwah okwa indila minista, ovapeduminista oshoyo omuyandjimayele opo va longe noudiinini moilonga yavo ipe.
“Ka longeni noudiinini okutwala omayakulo moshiwana. Ohandi mu halele eenyono moilonga yeni ipe opo mu dule okukwatela komesho nokulelo oshiwana nondjungu,” Omupresidente ta holola ngaho.
Edi Nandi-Ndaitwah okwe di holola pefimbo ta ulike minista, ovapeduminista nomuyandjimayele meeministeli da yooloka meumbo lopashiwana Etinhe.
Omupresidente okwa ulika minista umwe, ovapeduminista vaheyali oshoyo omuyandjmayele umwe meeministeli da yooloka.
Nakulwamukulu wekondjelomanguluko Charles Mubita okwa ulikwa onga minista mOmbelewa yaPresidente omanga Moses Khumub a pewa oshinakuwanifwa shokukala omupeduminista mOmbelewa yOmupeduminista.
Hambeleleni Ndjaleka okwa ulikwa ongomupeduminista wouhaku, taku shikula oo ali nale kansela woshikandjohoololo Etayi moshitukulwa shaMusati Hans Haikali oo a pewa oshinakuwanifwa ongomupeduminista mouministeli woilonga yoyeendifo.
Nandi-Ndaitwah okwe li neekelela Selma Marungu oshipundi shoupeduminista mouministeli womidingonoko, omapashiono nomifitu, omanga Wenzel Kavaka a ulikwa a ninge omupeduminista mouministeli womauyelele nomakwatafano opaungoba.
Omupresidente okwa ulika yo Edward Wambo opo a ninge omupeduminista mouministeli woikwameni neameno lokeengaba. Innecia Brandt okwa pewa oshikiwanifwa shoupeduminista mouministeli wouyuuki oshoyo Hilma Nikanor oo a ulikwa ongomuyandjimayele kuminista weameno Frans Kapofi.
Euliko eli nalo ola landula omahoololo oukansela novaleli voitukulwa oo a li a ningwa mo26 Novemba omudo wa ya.
Nandi-Ndaitwah okwa fatulula kutya ava ova ulikwa sheli kolelela kokatendo32 (2) kekotamhango loshilongo. Okatendo aka ohaka yandje eenghono komupresidente opo a ulike eeminista, ovapedu vavo, ovayandjimayele, ovakalelipo voshilongo kondje yoilongo novanambelewa vakwao op ova dule okuwanifa po oinakuwanifwa yepangelo mouministeli omo tava tulwa.
“Ovapeduminista ova ulikwa opo va ka kwafele meeministeli omo va tulwa. Eshi otashi kwafa oilonga opo i ha ndjuupalele eeminista nokukwashilipaleka kutya omayakulo okwa fika oshiwana ashishe,” Omupresidente ta ti ngaho.
Omupresidente okwa ti eshi a ya koshipundi momafiku 21 Malitsa 2025, okwa li a ninga omangela yokuulika ovo tava yi koshitaelinga shepangelo meeministeli da yooloka.
Presidente okwa ti eemwaka dimwe oda li da fiwa inadi tulwa ovanhu doo odo nee tadi fitikwa moshikando omu. Eshi otashi kwafa okuhanga omangela yoNational Development onhihamano unene tuu ngeenge tashiya kexumokomesho neyambule po loshilongo, oshikondo shouhaku, eameno, eyandjo loilonga nokuxwepopaleka omayakulo moshiwana.

