MTCs di sîsenaon ge Selma Niilenges, ǂguro kurib students ase Triumphant College tawa !narisarimas tsî !aub!ûi!gâs !nâ ra ǁkhāǁkhāǂuisen ǂgaosa huiba go
mā.
Khoekhoegowab
Kaikhâi ra ǂkhamkhoen di HIV !gôab ge Nappasa ra ǂâiǂhansen kai
Ashwell Forbesi, Namibia Planned Parenthood Association (Appa) dib ge ǁîb ǂâiǂhansensa gere gowaǂui, ai!gû ra !gôagu di ǂharos 10-19 kurixa ǂkhamkhoen di HIV/AIDS ǂhīgudi !nâs ǂnamipe, nausa-i !hū!nāsise nē ǁōs !gôaga ǀoro rase ra !nurihe xawe.
ǂKhoan ge ǀapas !garo!āǀkhariga ra ǂkhôadī
Onesis tsî Tsandis di ǁhûi!nâǂharira ǁanǂgāsaben ge ra !gaesen, ǁîn ǂkhoan ǀkha kai ǂkhîo!nâsiba ūhâsa, hoaǁaen ra omdi ân tsî !hanaga ǂkhôadī amaga.
Ruhepo kuna kuninkisa vadinkantu valirandese marutugawo
vadinkantu wokupira yirugana moOshakati ngesi awo kuna kulihamesera mongesefa zokulirandesa marutu gawo vakare novagara panyama vavapeko yimaliwa yipo vaparuke, omu vaporosi vana kuvapa marondoro asi vapapareko nompito dimwe omu navagwana noprojeka dokuretamo Yuma.
120 tarekhoedi ge AWE proxramma xu nî domdore
Tarekhoedi hîa hoa disihakaǀa ǀkharigu Namibiab diga xu a ūsadi ge ǁnāti ī !ēsa nî hō, !nonaǁî !nāsa nî !khoe proxrammi, Akademib tarare Aitsama ǂharugu-aodi diba xu.
ǀKharisimûǂamaos ge ai!gû ra !nanǀgaib ǁaradi xa kaise a ǂkhîo!nâ
Kavangob Huriǂoas ǀkharisimûǂamaos, Sirkka Ausikus ge !aruǀî nē go ǁnaetib ase a hā !nanǀgaib ǁaradi xa ǁîs ǁanǂgāsaben ǀkha ǀguitikōse go ǂâu.
Duits!hūb ge !hao!nāsi ǁnaetina !khōǀgaras !aroma ra ǂkhâ!nâ
Duits!hūb di !Hūǂnûkhaebas Namibiab !nâ ge 53 000 eurogu maris (ǁaupexa N$960 000) ǁkhāsiba !khōǂgā hâsa xoamâis tsî !ûi!gâǀgaras !hao!nāsi ǁnaetigu HaMbukushu tsî VaManyo ǀhûhâsikha digu hîa Kavangob Aiǂoas ǀkharib !nâ ǁan hân !aroma sîsenūs ase aiǂhomi hâ.
Kuneneb ǁkhōǁkhōsa ǀkhurub mâsib ge … gaxuse nî !khōǀgara nî ǀkhurub huiba ra ǂgaoǀkhā
ǀNanub hîa ǀnî !âgu !nâ ǀgui gere ǀapib khao!gâs ge Kunene ǀkharisi ǂgaeǂguisa ra ǂgaoǀkhā, !naua!noexaseb ǂhanuba ǀkhurub huib ǂûn ǀkha nē tsâǀkhāhe hâ ǀhûhâsiga a !khoe-am !khaisa, ǁîn ra !ao khoen tsî ǁîn di ûitsamaxūn ûigu ǂoa!nâs nî hâsa amaga
GIPFs ǁanin ge xoamâisensa ǁkhawa ǀasaǀasas !aroma ra ǁkhaukhâihe
ǂHanub ǂNûiǂgādi Pensiondi ǂGaes (GIPF) ge ǂhanusise ǁnā mātarede nî ǀamǀam, hîa sîsenǀûs kurin tamas ka i o ǀaeb xa !aromahe hâse ge ǁhû!aohe tsî nē ǂgaesa xu ǁkhâkorobe mātarede ra !khō!oan, !oa-aogu tsî !oataradi tsî ǀgôan hîa nēpa xu ra domdoren hîa ga 28 !Khanǀgôab 2023 dis ai xoamâisen tama nî in dina.
Bidens ge Namibiab mâǂoahâ ǁaesigaosisa koasa ge mā
AMERIKAB di ǂGuro Taras, Jill Bidens ge Namibiaba ǁîb di mâǂoahâ ǁaesigaosis !aroma koasa mā tsî mî, nē mâsib ge ǁîsa nē !hūb ǁgas nî sarisa dīsa ge ǂgaoǂgao!nâ îs !aruǀî nē ǁaesigaosisa ǀgaiǀgai!nâ.









