NULL
Khoekhoegowab
ǂHôare-aon ge ǂan!gâsa GBV ǂhôana māǂuis !aroma ge !khō!oa
One Economy ǂNûiǂgās ge ǂhôare-aona mādawa-amsa mâǂoa hâ sîsenni hîan ǂoa ge kurib !nâ surigu ai !gao!gaosa ǂkhawadīb !nae!khaidi ǀhûhâsigu !nâ gere īde, ǁîn ǂhôamāǂuidi !nâ-ū harase gere ǂanǂan !khais !aroma.
ǀGuitikō kai ǁgau!nâs ǂnamipeba: Fredericks
ǁKharas ǀkharisi mûǂamaos, Aletha Fredericks ge ǁkhāǁkhāsen!khaib ga a ǀguitikō tsîn ga hoa skolǀgôana ǂhanu-ai !ēs ǁgau!nâs !nâ ai!gûs disa a hō !khaisa.ǁîs gere gonǀgon!gaos ge, ǂhâǂhâsasib, skolǀgôan nî ǂkhâ!nâ ra tsî hoana ra !khōǂgā ǁkhā-khāsens ǂnamipeba māhesa, ǁîb !nân xūna ǂanǂui ǂgaos, ǁkhāǁkhā mâǂoas tsîna ǁkhore tsî nēs !nâ-ū !goaxa ǁaeb !nâ ǁgoaǂuide oresa nî hōba ǀō-aisa khoese nî mâ
Oshakatis ǀaeǁgâub ge ǀgapi !gôab malaria !nae!khaide go !nuri
NULL
ǂNamipeb tsî !Aub!ûi!gâs ministeris ge khoen-tsî-!aubgurun ǁaegu ra hâ !omgudi ǂnamipe ǁkhāǁkhākhâide ra mā
ǂOa ge kurib di Taraǁkhumuǁkhâba xus ge Ministeris ǂNamipeb tsî !Aub!ûi!gâs disa ge ǁnāǂgō. khoen tsî !aubǀgurun ǁaegu ra hâ !omguden ǂgari-aon tsî ǀhûhâsigu tsîna mâti nî !khōdanas !nâ ǁāǁā nîs !aroma. Nēsas ge ministerisa ǀnai 40 xa a !nāsa !aub!ûi!gâdi !nâ ǁkhāǁkhākhâide dī hâ.
Haka ǂâisāhera mā-ams ose ra !au khoegu ge Kalkfelds !aubǀgurun !garo!ā-i ai !khōsis !nâ ge ūhe
Haka ǂâisāhera khoegu, mā-ams ose gere !augu, ge ǂoa ge wekheb di Fraitaxtsēkam ǁgoaga, ǁnāpa gu ǀhaehe rasa !oa Otjipaue !aubǀgurun !garo!ās hîa Kalkfelds !â!âb !nâ ǂnôas ai sâǁaeb ǀkha hâ, hîa ǂnâǂnâsa !aubguru-ǁgan-i ǀkha ǁîgu ai ge hōhe.
ǁAma!khunis ǀkha hâ ǀhôakao!narib ge hoa !hūgu !nâ hâ-Noa
NULL
200 000 Xa a !nāsa khoen ge HIV/AIDSa ūhâ
ǁAupexan ge 210 000 khoena Namibiab !nâ HIVsa ūhâ, ǁîna xun 24 300na a ǂkhamkhoe hîa 15 tsî 24 kurin -kōse hâna. Nē !gôagu ge ǂurusib ǂgaeǂguidi xa ǂoa ge wekheb Fraitaxtsēs ai Hoa !Hūbaisi AIDS tsēsa Tsēdīs hîa Oshana ǀkharib !nâ ge hâ is tawa ge ǂanǂanhe.
Ndeitungab ge Namiboaîna ra ǂgan in GBVs !kham!oa
ǀGūǁae ge ǁgaumâihe ǀkharisi mûǂamaob, Ohangwena ǀkharib dib Sebastian Ndeitungab ge Namibiaǁîn ai ǂgansa ra dī, surigu ai !gao!gaosa ǂkhawadība (GBV) !kham!oas !nâ !hūǁîn ase ǀguipa mâǀhaosa.
ǂGuro draiwen ge Europab ǁga ge sîǂuihe
Namibiab ge ǁîs a ǂguro !nās ase !hūb !nâ a !hanasa draiwena Europab !hūgu ǁga, !Gomenǁgams di huri-ammi di !naoǁhôasa-ū ǂoa ge wekheb Wunstaxtsēs ai ge sîǂui.