ETUNDA – Ovakwapata, ovashiinda novanamukunda kEtunda ova tanga Omukokolipresidente tava ti okwa li omulumenhu ou kwa li e na olukeno ye kakwa li e na okatongo molwaashi okwa yambidida ovanhu vahapu momukunda wavo. Nujoma okwa xulifa efimbo loufiku Olomakaya koshipangelo shopaumwene koWindhoek. Okwa li e na omido 95. Okwa dalwa momafiku 12 Mai 1929 komukunda...
Languages
Nujoma okwa fya – ashike oilonga yaye itai fi – Angula
Auleria Wakudumo Minista wotete wehongo moNamibia Nahas Angula okwa holola ta ti okwa li va tala Omukokolipresidente Sam Nujoma ongaxe. Angula okwa ti inava kanifa ashike omuleli muwa, ndele ova kanifa yo ependa. “Nujoma okwa xulifa ashike oidjemo yoilonga yaye otai kalelele. Okwa eta po nokwa fiya po ombili moshilongo, okutukulilafana, nelongelokumwe. Ngeenge otwa landula...
Omaudano a kalekwa molwefyo lOmukokoli
Ouministeli wovanyasha nomaudano owa lombwela oshiwana opo shi kaleke manga omaudano pefimbo leefya dOmukokoli presidente Sam Nujoma. Edi oda popiwa onghela momukandapifi wa dja kombelewa ya minista wovanyasha nomaudano, Agnes Tjongarero. Tjongarero okwa ti oshiwana ina shi pitikwa okuninga omangudumano omalihafifo mwa kwatelwa omaudano. Minista okwa ti elalakano okufimaneka omafiku oo Ovanamibia tava lili Nujoma....
Sam Nujoma: Ongolo imwe omomufitu ikwao omOgerki …Inatu lila edjepo, natu pandule noku mu tumbaleka – Ovabiisofi
ONGWEDIVA – Ovabiisofi ve li moshipundi shetulumuko veengeleka da yooloka ova tanga Omukokolipresidente Sam Nujoma ongomulumenhu ou kwa li e na ekwatafano liwa nongeleka. Omubiisofi Apollos Kaulinge wongeleka yaElcin okwa ti okwa shakeneka Nujoma momudo 1970 komutumba wa li koFrance, wa li oveleli veengeleka da yooloka va dja monyuni aushe. “Komutumba okwa li atu kundafana...
ǀAeǁgams !nâ hâs !gomsiga ǂkhari ǂharugu-aon mûǁae
Kavetja Ngaizuvare !Gangu !nâ ra ǁamaxū ǂharugu-aon ge ǂhâǂhâsa !âsa tsēkorobe kai!ā ûib !nâ ra ǀhuru, ǁîn ra supuse tsî ǀgūse sī!nâhe ǁkhā ǂganǀgaugu ai ǂkhari ǀnūb ǂûna ǁamaxū amaga. Nausan nēti ī ǂhâǂhâsa !âsa ra ǀhuru, xawen ge ǀgaisa tsēkorobe ǁgoaǂuidi ǀkha ǂnôa, ǀgaisase tsî !garisen ûis !aroma ra sîsen amaga. ǂOa ge wekheb...
Ministeris ge ambulandi ǀorosiba ra gowaǀî
OTJIWARONGOS – Ministeris ǂUrusib tsî ǀHûhâsi !Oabadi dis ge mîmâisa ge dī, !nubusib ambulandi ǀorosib diba Otjozondjupa ǀkharib tsî nau ǀkharigu !hūb a ǂhabase ǁgoegu !nâs tsîna oresa hōbasa. Otjozondjupa ǀkharisi ǂurusib direkteri, Gebhardo Timotheusi ge ǂoa ge wekheb di Wunstaxtsēs ai ge mî, !nubusib ambulandi dib ǁîb ǀkharib !aroma noxopa kai ǂâiǂhansens ase īsa. ...
Blē-omdi ǀHûs: ǀHûhâsiga ǁāǁā ǂhunuma ǂûna ǂgās !aroma
Limba Mupetami Kavetja Ngaizuvare ǀAeǁgams di ǂnaumaiǁanǁguigu, !anu āǁgam-i tsî ǂûna hōbasens a !gomsi soab !nâs ge Blē-omdi ǀHûsa ǁîs ǀkhāba xu ra ôa-am ǁanǂgāsabena huisa in ǂhunuma !hanade ǂgā. Nē ǀhûs ge aitsama mâbasen hâ Duitse ǂNûiǂgās xa World Future Councils !nâ-ū marisise ra ǂkhâ!nâhe. Nē ǀhûs ǁaxasin ge Katutura Youth Enterprise Centres hîa...
MTC taka kwafela ovanhu vehe na oilonga
Auleria Wakudumo Mobile Telecommunications Company MTC okupitila moprogramma yavo hai ufanwa MTC 4Life, oprogramma yokukwafa oshiwana ota ka yandja omhito kOvanamibia 40 vehe na oilonga opo va kufe ombinga momadeulo oilonga yokomake oivike ivali oshali. Avanelao ava tava ka hoololwa otava pewa omadeulo moilonga yokomake ngaashi okukulula, okutunga nokufoloma eedopi, Okunduluka eeskopa naikwao, okupanda, okulonga...
Va indilwa va kotokele ovashingi veembudi …eengangala da hangikilila eshi otuwa ya dama monhopo
Auleria Wakudumo Omupopiliko wopolifi moshitukulwa shaShana, Chief Inspector Thomas Aiyambo okwa kunghilila ovakwashiwana va kwashilipaleke kutya otava londo moutaksi ve na oumbapila vomafendelo otuwa vatatu kekende, noya shangwa momunghulo ouyelele wamwene manga inava londa. Eshi Aiyambo okwe shi holola konima eshi omukadona weedula 26 omukalimo womOnawa hanga a fadukwa po naye keembudi motaksi yeembudi. Otaku...
Va kwafwa okupaka ovaholike vavo
Auleria Wakudumo Kansela woshikandjohoololo Engela moshitukulwa shaHangwena Elikan Hainghumbi okwa yandja ekwafo kovakwanedimo vomukulukadi nokaana kaye ava va xulifa eshi va wila metale momafiku 02 Febuluali 2025. Hainghumbi okwa yandja ofaila yomudile, omakutu avali eekilograma 20 oufila wepungu neekilograma 20 dolwishi okudja moshikefa shepangelo. “Otwa yandja ngaho apa hatu dulu shaashi etumwalaka inali fika diva...









