!Gâi dītsâde HIVs tsî AIDS ╪namipe

Home Languages !Gâi dītsâde HIVs tsî AIDS ╪namipe

׀AE║GAMS – Namibiab ge dītsâde ge dī, ║nā ║goa╪uidi hîa HIVs tsî AIDs hâra ūhâdi ╪namipe !kharu ge kurigu !nâ, xawen ge noxopa kaise ╪guina hâ HIV !norasa !goaxa ║aeba ūhâs !aroma, dib ge !nurib ׀nî Namibiab ╪Hanub !Auga mâbasen hâ ╪Nûi╪gādi diba ra mî.

HIVs tsî AIDS xa !hoas ge ge !khâisa i nau ׀khāb ain nē ║ōsa ūhâ khoena gere ╪harahe tsî ׀nâi ║ō hâ khoese ׀gui !gawa׀îhe hîa, nēs ge tsoatsoas 1990ǁî kurigu dis !nâ ge īsa. Nēsib ge ║nā mâsiba !kharu ge xūse ra kō׀îhe tsî-i ge mâ khoe-i hoa-e !norasase nētsē HIVs tsî AIDS xa !hoa tsî ║gâi╪uisen ║khā. Namibiab ge gaxuse !goaxa HIVs ╪namipe da ūhâ ║goa╪uide gowa׀îs ׀kha. Mûsasen ge anti-retroviral dragsna (ARV) nē ║aeb !nâ nē ║ōsa ūhâ khoen !aroma a hōsa tsî ║khāti ╪gui khoena aitsama mâsenxase HIVs !âisende ra dī.

!Nurihe rasa !oa di ge !kharagagu haisi-amdi hîa HIVs tsî AIDS ╪namipe ra mā╪uihede khoena omkhâi tsî ra ׀gai׀gai!nâ tsîn ge nēs xa !aromahe hâse HIVsa ║î-aitsama tsî nauna ║khaubasa a ║khae ║khā.

׀Nî ║aegu ai da ge HIVs tsî AIDS ╪namipe hâ ║goa╪uide !kham!oas !nâ ׀nî xūna ╪hanuse ra dī, xawen ge noxopa ╪guina hâ AIDsa ūhâ tama !goaxa ║aeba ║awo║awos !aroma.

Khoen ge ║khō║khōsasib nē ║ōs !khō╪gā hâba a ╪an, ║în ge ╪gui ║khā║khādi tsî haisi-amde a mû ka !khō!oa xui-ao.

׀Nî ║goa╪uis hîa noxopa mâs ge sorosi !nubusina ūhâ khoen tsî taresuri║âgub           tsî aoresuri║âgub khoen stîn a ║ara╪uisasa HIVs tsî AIDS ╪namipe hâ haisi-amdi mā!kharus !nâ.

║Naetisa ║gau!nâ ׀gaugu ׀kha da ge a ai!gû ║oa !amku tsî ╪uru !goaxa ║aeba ║awo║awos !aroma, ║nā-amaga da ge ׀khara ׀gaugu HIVs tsî AIDSa gowa׀îs ╪namipe nî tsoatsoa. ║Îs hîa ra mā╪oa !khais hîa ׀gaisase nî ╪âi-ai╪nûi-aihes ge, ║nā khoen hîa ge ╪guro ai╪hanuna ׀hanahe hâ ina ׀asa׀asasa tsî ║în ׀kha ra ׀gau ╪hôade tani!kharubasa. Nampas