Adolf Kaure
Namibiab ǂÛn tsî nauhâ ǂharugugu ǂûn ǀkha !gaeǁaesa ūhâgu Sîsenaon (Nafau) tsî ǂûna !hanas di kai ǂharugub, Bokomo ti a ǂansas tsîn ge, ǂoa ge wekheb di Denstaxtsēs ai ǁnâugusa ge sī!nâ, !khō!oamaride kō!gâ tsî sîsenmâsiga, sîsenaon !aroma nî !gâi!gâise is disa.
!Nakaǂnôa sekretares-xenerali Nafaus dib, Willem Absalomi ge ǁîb di ǂkhîǂâixasiba ge sâu ǁoa i tsî harase ǁîb di dâb tsî ganganxasiba nē !hoaǂharugudi !nans, sîsenaon ǂnûǁkhaebas !nans tsî Bokomos ǂgaeǂuis tsîn !oagu gere gowaǂui.
“Nausadi !hoaǂharugude ge ǀkhamasa i tsî ǀnî ǁaegu !nâ ǀgaisa ǁgoaǂuide ge !khōǂgā hâ i, xawe ge hâ i !gâi !khais ge, ǁnâugudi ge hoa ǀkhākha xu hâ !gôasib tsî ǀgui !uru ǂâibasens ai hâ i !khaisa tsîs ge nēsa !amku ǁnâuguba ge ge hā ores ǂnamipe nî ǁnâuguba xoa!gao !khaisa a ǂoaxa kaisa,” tib ge Absalomma ge mî. Nē ǁnâugus !oagun ge Bokomos sîsenaona N$500 di ǀarosa ǁkhâkorobe nî !khō!oa 1 !Hoaǂkhaib 2026 disa xu 31 ǀKhūǁkhâb 2027 dis kōse nî 1khoese.ǀGamǁî kurib hîa 1 !Hoaǂkhaib 2027 xu 31 ǀKhūkhâb 2028 dis kōse nî !khōǂgān ge sîsenaona hāǀaro ra N$500 ǁkhawa nî ǀarobahe, hîa ǀhaob ai N$1 000 ǀarosa marisa ǀgam kurikha !nâ nî sī!nâse.
Nausan ge hoa sîsenmâsigu ǂnamipe hâ ǁhōn hîa nē ǁnâugub !nâ ge !hoaǂamhe tama hâ ina ǁnāti nî hâǀgara, aiǁgause !narixūn, tsî sîsenaon !narixūn ǂnamipe ǀnai hâ sîsenǀgaugu tsî ǀnî !gâi!gân hîan sîsenaona ra !khō!oan tsîna.
“Tita ra ǂâisa !oas ge nē ǁnâugus !nansa ǂauna ǁaeb ǂgui xūna !hoaǂams diba ge ūhâ tama hâ i, xawe ta a ǂkhîǂâixa !khais ge Bokomos ge xū-e a māsa hoa ssenaon !aroma tsîs ge ǁnāsa a ǂkhîǂkhîxaba da,” tis ge Lahja Shiimisa ge mî. Bokomosab gere ǂnûǁkhaeba soab aib ge Dana Sîsenǂuira Mâisab, Hubertus Hamma ǁîb di ganganxasiba nē ǁnâugudi ge !gûǀam !gâi ǀgaub ǂnamipe gere mā. Bokomos !hūb a ǂhabase ūhâ 600 sîsenaona xun ge 400 xa a !nāsana a Nafaus di ǁani.

