Chineseǁî aitsama ǂharugu-aos ge !gâiaǂgaoba ǀhûhâsib hostels tawa ge hā-ū

Home National Chineseǁî aitsama ǂharugu-aos ge !gâiaǂgaoba ǀhûhâsib hostels tawa ge hā-ū

Stefanus Nambarab

NKURENKURUS – ǁNāpas ge dâb di ǀhâimâiǀomsa Sikarosompo ǂAm skoli, Kavango Huriǂoas dib tawa ge hâ i, ǁnāpab ge skola ǁaerob ǀgaiban a huisenū ǁkhāse, xūna sâu!nâs !khaib tsî ǂûsâi!nâ!nā-oms tsîna ǀkhomxa!nâ khoera hîa ge skolǀgôan di ǀkhomaǂgansa ǁnâu tsî a oe-amra xu a !khō!oas khao!gâ. Nē kurib di tsoatsoasa xun ge skoli di ǁgau!nâ-aona ǁîn di ǁom!khaide ǀgôan ǀkha gere ǀgoragu, ǀgôan hâ!khaib ge ǀnanub xa ǂkhôahes khao!gâ tsîn ǀnî ǁom!nâ!khaina ge ǀkhai i amaga. Nē mâsib tsî ǀkhomxa!nâ ǂansa ra skoli ǀkhāba xu ge ǁnâus khao!gâ ra ge Mwafar Ndilulab tsî Charlene Chens hâra kaise nē mâsib xa tsâǀkhāhe tsî ǀgui !nā-i tsîna ǂâi!gâ tamase nē !garo!ā skoli hîa ǁaupexa 35 kilometerga Nkerenkurus !khawagas !nâ ǁgoeba ge !khoe-am. Chens ge ge mî, nē mâsib ge kaise xristeǁîs a amaga as ga huiba a mā ti ǀgui a ǂgaoǀkhāsisa, nausas tarinas ra huis tsîna a ǀū, xawes ǀgôan nēsa xu nî !gâiba domdoresa ge ǂan i amaga. “Hana-i skol-e !garo!ā !â-i !nâ nî hâs kara, o tare-i !aroma da khoeda ǁnāpa xu ra !nū, ǀgūse sī tsî da ǂhâsiba ǂanǂui tsî huiba da a mā ǁkhāba nî ǂgâ hîa, tis ge Chensa ge mî. Nē ǀgam khoera ge omūxūna ge ǀkhae hîab skola xūna sâu!nâs !khaib tsî ǂûsâi!nâ!nā-oms tsîna ge omūse. Chens ge ǁîsa xu noxopa 20 mataradi tsî N$1 000 tsîna ge mā in ǁnā 12 ǀgôan hîa skoli tawa nî hâǂgâna mel-e ǁama-ūbahe. Skoli di ǂnûǁkhaeba ra danas, Miriam Kaihotos ge nē xūnas gere !khō!oa soab ai ǂgaoba xu hâ gangansa nē khoera gere mā nēti ī huib !aroma. ǁîs ge ge mî, nē huib nî ǁawoǁawosa Namibiab ǀgôan ǂhâbasa ǁom!khaisa ūhâ tsî tsēs di ǂûs tsîna nî hōsa, in ǁkhāǁkhāsens ai ǂgaoǀkhāsa ǂâisa ǂnûi tsî ai!gû. Teopolina Hamutumuas, ǀkharisi ǁgau!nâs direkters ge ­ǁîs di ǀons !nâ gere Nzinze !âb ǂnûǁkhaeba ra ǁgau!nâs inspekteri, Gotfried Karapob xa khomaihe gangans haisi-ams !nâ ge mî !âǀhuru-aon ra ǀhuru !âs ǀgapise ra !gôa!gâhesa.