EIFs ge ǀasa tsaugu !nâ ra ǁguiri !hūb a ǂhabase … ministeris ge N$40 miljunsa ǁguiri hâ ǁgam-e sîsenūs !aroma aiǂhomis !gao 

EIFs ge ǀasa tsaugu !nâ ra ǁguiri !hūb a ǂhabase … ministeris ge N$40 miljunsa ǁguiri hâ ǁgam-e sîsenūs !aroma aiǂhomis !gao 

 Namibiab ge ǀgaisa !nubusib ǁgam-i dib ǁgoaǂuisa ūhâ, soreb-tsî-ǀnanub mâsigu !nâ ra hâ ǀkharaǀkharasigu xa ra !aromahese hîa ǀgaisase ǁaegub Namibiab di ǀkhariga tsâǀkhā hâse. Afrikab ǀgowa!hūgu !nâb ǁîb tsîna ǂnâsa !hūgu di ǀguib aseb Namibiaba ūhâ ǁgoaǂuis ge, ǀoro ǀnanuba !khō!oas ǁgam-i !nubusiba ra !aroma !khaisa. 

!Noesase ra ǀarosen ǁanǂgāsaben !gôagu, kai!ādi ǁga does tsî xūkurus !khaigu di khoraǂuisens ge ǁkhāti ǀgaisase ǁgam-i ǂhâsiba ra ǀgapiǀgapi tsî nēs ǀkha ǀnai hâ ǁgâib !nubusib ǁgam-i !aroma a ǂhâbasa huisenxūn dib ai ra ǀaro. 

ǂAnsaben ra mîsa !oas ge ǀnanub-tsî-ǂoab mâsib !nâ ra hâ ǀkharaǀkharasende ǀnai hâ mâsiba îbe ra khao-oa kai, sores ǀgammi ra ǀgapi tsî ǁnaetisa ǁgam-i ra hōxūhe !khaiga ra ǂnâ kai hîa. ǁGam-i !gomsib ge ǁaupexa hoa ǂharugub !âga Namibiab ǀhûhâsigu !nâ ra tsâǀkhā, ǂgaiǀons ai !hanaǂgās tsî !hū-omkhâis, ǂharugub, ǀhûhâsib ǂurusib tsî hain tsî ûitsamaxūn ûigu tsîna. 

Nēs ai oe-ams ases ge ǂNamipeba !Ûi!gâs ǁGuiris ǂGaes Namibiab disa (EIF), !gaeǁaresa Ministeris ! Hū – omkhâis, ǁAu!khōs, ǁGam-i tsî !Hū!âde ǁKhawa Kō!gâs dis ǀkha ūhâse ge ǂanǂan, !hūb a ǂhabase 17 tsauga !anu tsî sîsenūs !aroma a !norasa ǁgam-e ūhâs !garo!ā ǀhûhâsigu !nâ aiǂhomis !gao ǂhâbasa sistemde ǂgāsa. EIFs di mîgowaba-aob, Romeo Muyundab ge māǂui !nurib !nâb ge ǁîba ge mî, nē projeks ge 2022ǁî kurib !nâ EIFs di !khōdanas !naka a !huisa, ǁgam-i di toa tama !gomsiba !garo!ā ǀhūhâsigu !nâ oresa hōbas ase. 

Muyundab ra mîsa !oas ge ǂguro !harosa disi!nonaǀa !khaiga sao ra ǀkharigu !nâ nî !khōǂgā ǂgaiǀons ai, ǁKharas, Kuneneb, Ohangwenab, Kavangob Aiǂoas, Kavangob Huriǂoas tsî Zambezib tsîn !nâ. ǀGamǁî !haros ge hāǀaro rase haka !âga Oshikotob hîa ai!gû ra ǁgam-i !nubusib xa !khōhe hâb !nâ nî !khōǂgā. ǀNain ge 1 000 xa a !nāsa omaridi khoena !anu ǁgam-e ǁgâudi tawa sîsenūs !aroma, tsî ǂkhari ǀnōb !nâ hâ !hanaǂgāb tsî ǂgarib !aroma ǀnî !âgu !nâ ūhâ. 

!Nanidisikhoeseǀa (69) ǁgamamdi di komite ǁanin tsî ǀkharisi mâisan tsîn ge nē sistemde sîsenūs !nâ ǁkhāǁkhākhâide ge !khō!oa, nēs ǀkha !garo!ā ǀhûhâsigu !nâ ǀhonkhoesisa ǀgaiǀgai tsî aitsama gaxuse hâsa nî ǁawoǁawose.