NEFs ge sîsenūhe ǁkhā ǂhanugu tsî ǁgaraga sîsenga ǂkhâ!nâs ase ra ǂgan

NEFs ge sîsenūhe ǁkhā ǂhanugu tsî ǁgaraga sîsenga ǂkhâ!nâs ase ra ǂgan

Namibiab go ǀasa kurib 2026 !nâ a ǂgâs ge ǀgapi !haros sîsenosib dis tsîna !gôakhâigu ra mîsa !oa sī!nâ hâ, tsî nēs ǀkha !aorosasib !nâ sâuǁkhāsib ǁawosasib tsî ǀhûhâsise ûiǁaresa ra mâi. 

Nē !gôagu hîa Namibiab !Gôakhâigu ǂNûiǂgās (NSA’s), 2023ǁî Sîsengu ǀHûs !Nuriba xu ūhe hâgu ge ra ǁgau, !nona kurigu !kharu hâseb ge !hū!nāsi sîsenosib !gôaba 36.9%gu kōse a ǂharosa, 2018ǁî kurib aib ge 33.4%gu ai mâ is khao!gâ. 

Nēs ra ǂâibasens ge 320 000 Namibiaǁîn sîsenose ge mâsa. ǁNā !gôakhâigu ǁaeb !nân ge sîsen ǁkhās kurigu !nâ hâ khoena xu ǁaupexa 29.1%gu din ǀguina sîsen-e ge ūhâ i. 

Sâuǁkhāsib ǂansaben ge !khâikhom tsî ra mî, nē mâsiba îbe ra ǂkhawu kai !khais ge, sîsenôa gere khoen ībahe tama is xa ra !aromahese, !aruǀî sîsenôatsâsa ge ǀû !khaisa. 

ǂKhamkhoen sîsenosib !gôab tsîn ge ǁkhaeheǁoasase ra ǂharo. 

ǁAupexan ge 44%gu di Namibiab ǂkhamkhoen, 15 xu 24 kurin kōse hâna a sîseno tsî ǀgaisase sîsenôa-aona ra !an kai. 

Kurib di tsoatsoas ǂgaoǂgao!nâs tsî !gâi ǁkhorebas !nâb ge Namibiab Sîsenmā-aon ǀHûs (NEF) presidenti, Elia Shikongoba ǀgaisa !khâikhomsa ge sîǂui, ǁnāpab gere ǀgongon!gao!nâse, sâuǁkhāsib ǀomkhâis ǂgaoǀkhāsa !harodi !naka hâ tsî ǀasa mâsiga sîsengu ǂharugub !nâ a tani ǁoasa,” tib ge Shikongoba ge mî. 

Ai!gû ra sîsenosib ge buruxa ǁgâiba ǂharugun tsî ǂhanuguru-aon tsîn hoan ai ra ǁgui. 

NEFs noxopa gere mîs ge, sîsenmā-aon a māsenxa !khaixa, ǁgoehâ ǁgaragu tsî ǂhanugu !naka sîsensa, xawen ra ǂgans ge sîsengu tsî sâuǁkhāsib ǂnamipe hâ ǂhanugu nî sī!nâhes ǁkhāsib tsî nē ǂhanugu mâti amabe ûib !nâ mâ sîsenǂuiba ūhâ ǁkhās ai nî !gao!gaohe !khaisa, hanan sîsenga ūhâǀgaras tamas ka i o ǂoa!nâs !âs ai. 

Shikongob ge ǀgaisase ǁîb di mîǂgāba, sîsentsoatsoas !Hū!nāsi ǁîs a ǀOro !Khō!oamaris dis tsî ǂhanugu tsî ǁgaraga nēs ǂnamipe ūkhâis ai ge !gao!gao hâ i.