Zebaldt Ngaruka
ǂKHOANDAWES – Frans Boeppensi ge ǁîb ai!â hâ ǁkhāǁkhāǂuisendi ǀkha nî ai!gû, ǁnāpab ge ǀgūǁae Universitaits Namibiab dis (Unams) di !khawagas Kampes tawa diplomaba a !khō!oas khao!gâ.
26 Kurixa Boeppensi, hîa Saǁaes ǀhûhâsiba xu ǂoaxa hâse, Omaheke ǀkhariba xu !hui hâb ge Diploma in Junior Primary Education (DJPE) ǁkhāǁkhāǂuisens ǂan!gâsa ge !khō!oa, tsî xawe kai ǁhawosa ūhâ, ai!â ǁkhāǁkhāǂuisen tsî kai xūna ǁgau!nâs !nâ sī!nâs disa.
Nausa i !gāsase a mîhe ǁoa mâtikō !gôab di Saǁaesa xu hâ studentn Unamsa xu ǁkhāǁkhāǂuisentoa hâ !khaisa, xawen ge ǀguiǀguibena xratga ǂhanuǂans, !hū-omkhâis tsî ǁgau!nâs !nâ ǀnai !khō!oa hâ.
Unams di mîgowaba-aob, Simon Nameshob gere mîsa !oan ge nē kurib !aroma khoese Saǁaes studentna Boeppensi xōǀkhā ǁkhāǁkhāǂuisens ǂan!gâde nî !khō!oa.
Boeppensi ge New Eraba ge mîba, ǁîb noxopa ai!â nî ǁkhāǁkhāsen!kharu tsî senior !harodi !nâ ǀguitsē sîsensa nî īǁkhā kaibasen !khaisa.
Boeppensi ge nēsi Bloubergs ǂAm Skoli, Omaheke ǀkharib !nâ mâb tawa a Khoekhoegowab ǁgau!nâ-ao tsî ǀō-aisase ǁkhāǁkhāsenaona ǀasa ǂansa mās !nâ !gâi!gâibasensa ūhâ.
Boeppensi ra mîsa !oas ge ǁîba nē diplomaba hōs !aroma ǁkhāǁkhāǂuisensa supu tama ge hâ i, buruxa ǁgoaǂuides ge !khōǂgā hâ i amaga.
Nē diplomaba dītoas ǁaeb ge !nona kurigu ǀguiga nî 1khōǂgāse i, xawe ǁîb !aroma hû kuriga ge ū dītoasa.
“Tita ge ǁgoaǂuide ge ūhâ i, aiǁgause ta ge sao ra ǁkhāǁkhā!âb ǁga !kharus !aroma ǂgaoǀkhās ase hâ ǁkhāǁkhā!âba !kharu tama i, tsî ge khaohâ.
Nēs ǀguisa hâ tama i tsî ta ge ǀgam !nāra, 2022 tsî 2023 hâkha !nâ ǁkhāǁkhāsensa ge xūmâi hâ i,” tib ge ge mî.
Nē ǁgoaǂuide xas tsînab ge Boeppensa ǂgaeǁguihe tama ge hâ i, tsîb ge 2024ǁî kurib !nâ ǁkhawa Unams ǁga oa tsî !naob !nâ si ǂnû, ǁîb ǁkhāǁkhāsens ai ǀoasa ǂâisa ǂnûi tsî 2025 !nâ ǁîb ǁkhāǁkhāsens ǀkha toa tsî nē kurib !nâ diplomaba ge !khō!oa.
ǁÎb ǁkhāǁkhāsens ge ǂGuro Ministeri Beros xa marisise 2019 xu 2021 kōse ge ǂkhâ!nâhe, tsî ǁkhawa !gâi!gâ tsî 2024 xu 2025 kōses tsîna ge mâ!gâhe.
Boeppensi ge nau hâ Saǁaes ǁkhāǁkhāsenaona gere ǂgaoǂgao!nâ, ǁîn skolǂgâs tsî ǁkhāǁkhāsens ai ǀoasa ǂâisa ǂnûi tsî tātsē ǁkhāǁkhāsensa nî ǁnāxūse isa.

