Languages

Home Languages
Okaana(12) ke limangeleka 
Post

Okaana(12) ke limangeleka 

Okamatyona keedula 12 oka xulifa eshi ke likufa omwenyo shaashi vati ka lombwelwa kuina ke ke likoshe. Oshiningwanima osha ningwa kolukanda Ombili modoolopa Otjiwarongo Omaandaxa efimbo loufiku. Nakufya okwa tongololwa oye Shikudule omukalimo womOtjiwarongo. Omupopiliko wopolifi koshitukulwa shaTjozondjupa, Senior Inspector Maureen Mbeha okwa hokolola ta ti olutu laShikudule ole lituwa kuina mokalikoshelo omo e limangelekela...

Va indilwa vaha lye eeshi domohanya 
Post

Va indilwa vaha lye eeshi domohanya 

Auleria Wakudumo   Oshakati – Opolifi moshitukulwa shaShana oya kunghilila ovakalimo vomOshakati nomOngwediva opo va xulife po okukwata, okulanda nokulandifa osho yo okulya eeshi odo da kwatwa metale lohanya.  Opolifi oya kunghilila ovakwashiwana eshi vati ovanhu ve fike pomwaalu inau didilikwa natango va tulwa moipandeko eshi vati va hangwa tava kwata eeshi metale lohanya li...

Omupolifi ina pewa elifutilemo modolongo – Ofamili tai ti …Tava pula ouyuuki medipao lomukwapata  wavo
Post

Omupolifi ina pewa elifutilemo modolongo – Ofamili tai ti …Tava pula ouyuuki medipao lomukwapata  wavo

OHANGWENA – Ofamili novakwashiwana onghela okwa li va ngudumana pomhangulilo yaMengestalata waHangwena tava pula opo omupolifi Dimbulukeveni Namhila ou vati a dipaa Eliud Shilongo Hamukwa aha pewe elifutilemo. Hamukwa okwa yashwa nokuxulifila moshipundi shololi pefimbo opo. Oshiningwanima eshi osha ningwa omwedi wa dja ko peinda lopolifi pOnhuno moshitukulwa shaHangwena efimbo loufiku.  Namhila oo a kala...

Ondjala otatu yi tsu oshiti – Nekundi
Post

Ondjala otatu yi tsu oshiti – Nekundi

ENDOLA – Minista gwiiyenditho Veikko Nekundi okwa ti aaleli oye na okulongela oshigwana uuwanawa opo kaaya nwe po mboka ya sile oshilongo. Nekundi okwa popi ngaaka esiku kwa li a ka popitha nokutalala po oshigwana kEndola Olyomakaya. “Otu na okulonga nuudhiginini opo tu kandule po omaupyakadhi ga taalela oshigwana ngaashi ondjala, okwaa na iilonga nosho...

Omuhongifikola a xulifila moshiponga shotuwa
Post

Omuhongifikola a xulifila moshiponga shotuwa

Hilya Ndeshihafela Hifindaka weedula 33, omuhongifikola pofikola Ofifiya Combined School okwa xulifa eshi otuwa yaye ye lidenga mumwe nololi. Oshiningwanima osha ningwa Olomakaya mondjila pokati kOnhuno nOshikango, kOmafo efimbo loufiku. Ofikola Ofifiya Combined School oi li momukunda Ondobe moshitukulwa shaHangwena. Omukulunhu koshikondo shokukona oimbuluma wopolifi moshitukulwa shaHangwena, Omupedukomufala Malanie Mburu okwa hokolola ta ti konima...

Epangelo ole litula mo monghalonawa yokaana – Omupresidente ta ti
Post

Epangelo ole litula mo monghalonawa yokaana – Omupresidente ta ti

Omupresidente Netumbo Nandi-Ndaitwah okwa ti osha fimana ngeenge ounona tava i kofikola nokukala va amenwa molwaashi ovo ovaleli vokomongula. Edi Nandi-Ndaitwah okwe di popya onghela pefimbo a yandja etumwalaka laye mefiku lokaana Okafrica. Efiku eli ohali dimbulukwa omudo keshe menenedu laAfrica koilongo ya yooloka. Neudo efiku lokaana Okafrica ola dimbulukiwa koshi yoshipalanyole “Okuninga omafaneko okuyambidida...

Cholera mOpuwo: Efyo limwe, vatatu meembete
Post

Cholera mOpuwo: Efyo limwe, vatatu meembete

Auleria Wakudumo  Okaana kamwe oka xulifa omanga ovanhu vatatu va tambulilwa meembete moshipangelo shaPuwo eshi va monika ve na omukifi woCholera.  Ouministeli wouhaku owa holola kutya otau twikile  okuninga omakonakono omoule moshiningwanima eshi.   Omukulunhu mouministeli wouhaku, Penda Ithindi okwa koleka kutya ouministeli owa mona olopota yandja kombelewa youhaku kOpuwo tai holola kutya otava feekele...

Studentn: ǁKhaubas ǀhûdi ge sîsenosib !aroma hâ ore tamasa
Post

Studentn: ǁKhaubas ǀhûdi ge sîsenosib !aroma hâ ore tamasa

Rudolf Gaiseb Nausab ǂhanuba ra dītsâ ai!gû ra sîsenosiba oresa hōbas ase ǂkhamkhoena !norasasib tsî ǁawosasib !âgu !nâ !gaeǂgāsa, soab ain ge ǀnî ǂkhamkhoena nēs xa sīhe tama hâ. Nē ǁgūtsâdi ǂhanub didi ge ǀgūǁae gere ǀauhe. Studentnn !Nans Namibiab dis (Sun) ge ǁîs tsîna ǂoa ge wekheb di Donertaxtsēs ai ǁ­îs tsâǀgauba gere ǁgâiǂui,...

ǂAuna Namibiaǁîn ge ǁōhâ sorode Unamsa ra ǀkhae
Post

ǂAuna Namibiaǁîn ge ǁōhâ sorode Unamsa ra ǀkhae

Nāti ī ǁōhâ sorode Universitaits Namibiab dis di Skoli ǀAe!khōs diba ǀkhaes ge !gâise ra ai!gû, mîmâidi khoen ra dīdi nē kurib di !Khanǀgôab tsî !Khaitsâb 2025ǁî kurib dis ǁaegu mûmûsa ai!gûsa ra dīse. Nē skoli ge 2009ǁî kurib ai a ǂnuwihesa xun ge 11 ǁōhâ sorode Namibiab māsenxa khoena xu ǁgau!nâs !aromadi !aroma ge...